Timor Leste Violence IB4 TETUM

8
8/4/2019 Timor Leste Violence IB4 TETUM http://slidepdf.com/reader/full/timor-leste-violence-ib4-tetum 1/8 Timor-Leste Nota-Informasaun Outubru 2009 | 1 VIOLÉNSIA ARMADA IHA TIMOR-LESTE nota-informasaun TLAVA No. 4 | Outubru 2009 Introdusaun Dadus ezatu kona-ba prevalénsia no natureza kanek ne’ebé rezultadu husi violénsia bele sai instrumentu orte hodi kompriende no responde ba violénsia armada. Manutensaun rejistu iha ospitál, klínika no sentru saúde sira seluk kona-ba natureza kanek bele ornese inormasaun krusiál kona-ba sé mak hetan kanek, oinsá, iha ne’ebé no iha sirkunstánsia saida. Presiza duni dadus hodi hatene di’ak liu atór risku sira ba vitimizasaun entre komponente ida-idak iha populasaun nia laran, no mós atubele dezeña intervensaun hodi hamenus risku sira. Maibé, só bele planeia atividade prevensaun ho efkás bainhira hetan dadus ne’ebé padronizadu, detalladu, no halibur sistematikamente nu’udar parte husi sistema vijilánsia saudé públika. Tuiralimai ida-ne’e presiza sistema jestaun i normasaun ne’ebé uniorme, alokasaun pesoál no rekursu, no parseiru sira tenke iha motivasaun no vontade hodi ornese apoiu ne’ebé kontinua. Tuir akordu ho Ministériu Saúde, Avaliasaun Violénsia Armada iha Timor-Leste (TLAVA) hetan asesu ba dadus pasiente nian husi ospitál tolu durante períodu 2006–08. Iha objetivu atu halibur no analiza dadus hodi identifka insidente, tendénsia, no atór risku ba violénsia armada haoin krize 2006 no runguranga iha 2007, no mós hodi avalia oinsá halo vijilánsia iha rai laran kona-ba kanek ne’ebé rezultadu husi violén sia. Estudu ne’e, enkuantu iha limitasaun no aspetu balu la kompletu, aprezenta avaliasaun abranjente orijinál kona-ba vítima sira ne’ebé hetan violénsia, ne’ebé reete kazu sira ne’ebé trata husi servisu urjénsia (ER) iha ospitál tolu Timor-Leste nian. Haoin oti dadus kona-ba pasiente sira husi ER sira iha Ospitál Nasionál Dili, Ospitál Maliana, no Ospitál Baukau, ho revizaun krítiku ba manutensaun rejistu iha ospitál sira, TLAVA konklui katak: Kuaze metade husi kanek sira ne’ebé rejista (44 %) iha ER sira iha ospitál Dili no ospitál Baukau entre 2006 to’o 2008 nu’udar rezultadu husi violénsia, enkuantu 53% nu’udar rezultadu husi asidente tránzitu. Monitoriza violénsia iha Timor-Leste Amostra dadus husi servisu urjénsia, 2006–08 Númeru kanek ne’ebé rejista iha Ospitál Nasionál Dili nu’udar rezultadu violénsia tun husi 59% iha 2006 ba 36 % iha 2008. Kanek sira ne’ebé kauza husi arma ne’ebé relasiona ho ostilidade entre gang sira – rama-isin, tudik no katana – tun husi 17% ba 6% durante períodu ne’e, no kanek ne’ebé kauza husi kumu liman, atuk no ai-tonka tun husi 36 % ba 24 %. Númeru kanek ne’ebé rejista nu’udar rezultadu husi asidente tránzitu sa’e husi 41 % ba 57 %. Númeru kanek ne’ebé rejista iha Ospitál Baukau nu’udar rezultadu violénsia sa’e husi 34% iha 2006 ba 48 % iha 2008, maibé tanba iha problema ho klasifkasaun dadus ne’e, susar atu elabora – ka konfrma – konkluzaun ida-ne’e. Tuir in ormasaun ne’ebé iha, kanek ne’ebé kauza husi asidente tránzitu tun husi 66% ba 52% durante períodu ne’e. Dadus husi Ospitál Maliana la bele inklui iha análize tanba la iha rejistu ER nian husi 2006 no 2007: só bele determina saida mak kauza kanek iha un tersu husi kazu tomak. Kuaze un kintu husi eto hotu ne’ebé vizita ER sira iha Ospitál Dili no Ospitál Baukau rejista nu’udar vitima violénsia doméstika; proporsaun ne’e sa’e to’o un tersu ba eto sira ho idade entre 20–39. Parese katak mane ho idade entre 15–34, liuliu sira ho idade entre 20–29, nu’udar grupu prinsipál ne’ebé vizita ER sira tanba sai vítima husi violénsia, ne’ebé sujere katak grupu ida-ne’e mak hasoru risku boot liu hotu atu hetan kanek nu’udar rezultadu husi violénsia. Dadus ER seidauk orte no la rejista ho maneira sistemátika, tanba ne’e la bele ó indikasaun favel kona-ba violénsia entre ema iha sosiedade Timor-Leste nian. Nota-Inormasaun ida-ne’e ó liña jerál kona- ba métodu no objetivu husi vijilánsia iha ospitál sira hodi hatene tendénsia kona- ba kanek ne’ebé kauza husi violénsia, no deskreve métodu manutensaun rejistu ne’ebé uza daudaun. Tuiralimai iha revizaun ba dadus ne’ebé halibur husi TLAVA iha ospitál tolu durante períodu 2006–08. Tuiralimai dadus TLAVA nian kompara ho dadus husi Ospitál Nasionál Dili nia unidade estatístika, no mós dadus ne’ebé disponivel husi Misaun Integrada ONU iha Timor-Leste (UNMIT), ne’ebé mós kontinua halo monitorizasaun ba kanek ne’ebé kauza husi violénsia. Nota- Inormasaunida-ne’e konklui ho revizaun ba problema sira ne’ebé hasoru durante halo peskiza ne’e no konsiderasaun kona- ba dezafu sira ne’ebé relasiona ho vijilánsia bazeia iha ospitál Timor-Leste nian, no nota obstakulu sira ne’ebé tenke ultrapasa hodi bele halibur no ahe dadus ne’ebé konsistente, favel no iha tempu ne’ebé apropriadu. Karaterístika no prosedimentu ospitál nian Iha ospitál neen ne’ebé opera husi governu iha Timor-Leste ne’ebé hamutuk ornese maizumenus kama 500. 1 Ospitál Nasionál Dili Guido Valadares (tuir alimai re ere nu’udar Ospitál Dili), iha kama 264, ho kapasidade boot liu hotu. Ospitál rejionál lima, ne’ebé ida- idak lokalizadu iha kapitál distritu - Baukau, Maliana, Oekusi, Suai no Maubisi – iha asilidade ne’ebé ki’ik liu. Ospitál sira ne’e hotu bele ornese kuidadu sirúrjiku báziku. Pasiente sira ne’ebé presiza kuidadu urjente tama ospitál liuhosi sekretaria rejistu pasiente nian ka portaun ambulánsia ba ER. Funsionáriu ER no doutór sira ne’ebé mai husi departamentu sira seluk dala barak oti desizaun kona- ba tratamentu inisiál no nesesidade atu trans ere pasiente ba unidade seluk. Bainhira envolve kanek ne’ebé kauza husi violénsia, normalmente trans ere ba sala sirurjia. Ospitál sira monitoriza prosedimentu no númeru kazu iha kada departamentu liuhosi sira-nia sistema estatístika rasik. Kada sistema dierente no depende ba ospitál nia kapasidade no kompleksidade. Ospitál Dili dezenvolve tiha unidade estátika ida- ne’ebé bele ornese estatístika oioin ho unsionáriu na’in haat ne’ebé servisu tempu tomak. Iha Ospitál Baukau, nu’udar sentru saúde ne’ebé iha segundu pozisaun bainhira haree kapasidade (kama 114), ofsiál rejistu médiku nian iha responsabilidade ba tarea estatístika nian. Iha Ospitál Maliana (kama 24), ladún iha dierensa momoos entre knaar estatístika no relatóriu nian no mós servisu administrasaun seluseluk.

Transcript of Timor Leste Violence IB4 TETUM

Page 1: Timor Leste Violence IB4 TETUM

8/4/2019 Timor Leste Violence IB4 TETUM

http://slidepdf.com/reader/full/timor-leste-violence-ib4-tetum 1/8

Timor-Leste Nota-Informasaun Outubru 2009 |1

VIOLÉNSIA ARMADA IHA TIMOR-LESTE

nota-informasaun TLAVA

No. 4 | Outubru 2009

IntrodusaunDadus ezatu kona-ba prevalénsia no naturezakanek ne’ebé rezultadu husi violénsia belesai instrumentu orte hodi kompriende noresponde ba violénsia armada. Manutensaun

rejistu iha ospitál, klínika no sentru saúde siraseluk kona-ba natureza kanek bele ornesein ormasaun krusiál kona-ba sé mak hetankanek, oinsá, iha ne’ebé no iha sirkunstánsiasaida. Presiza duni dadus hodi hatene di’ak liu atór risku sira ba vitimizasaun entrekomponente ida-idak iha populasaun nialaran, no mós atubele dezeña intervensaunhodi hamenus risku sira. Maibé, só beleplaneia atividade prevensaun ho efkásbainhira hetan dadus ne’ebé padronizadu,detalladu, no halibur sistematikamentenu’udar parte husi sistema vijilánsia saudépúblika. Tuir alimai ida-ne’e presiza sistema jestaun in ormasaun ne’ebé uni orme,alokasaun pesoál no rekursu, no parseirusira tenke iha motivasaun no vontade hodiornese apoiu ne’ebé kontinua.

Tuir akordu ho Ministériu Saúde, AvaliasaunViolénsia Armada iha Timor-Leste (TLAVA)hetan asesu ba dadus pasiente nian husiospitál tolu durante períodu 2006–08. Ihaobjetivu atu halibur no analiza dadus hodiidentifka insidente, tendénsia, no atór riskuba violénsia armada ha oin krize 2006 norunguranga iha 2007, no mós hodi avaliaoinsá halo vijilánsia iha rai laran kona-bakanek ne’ebé rezultadu husi violén sia. Estudune’e, enkuantu iha limitasaun no aspetu balula kompletu, aprezenta avaliasaun abranjenteorijinál kona-ba vítima sira ne’ebé hetan violénsia, ne’ebé re ete kazu sira ne’ebé tratahusi servisu urjénsia (ER) iha ospitál toluTimor-Leste nian.

Ha oin oti dadus kona-ba pasiente sira husiER sira iha Ospitál Nasionál Dili, OspitálMaliana, no Ospitál Baukau, ho revizaunkrítiku ba manutensaun rejistu iha ospitálsira, TLAVA konklui katak:

Kuaze metade husi kanek sira ne’ebé rejista(44 %) iha ER sira iha ospitál Dili noospitál Baukau entre 2006 to’o 2008 nu’udarrezultadu husi violénsia, enkuantu 53%nu’udar rezultadu husi asidente tránzitu.

Monitoriza violénsia iha Timor-LesteAmostra dadus husi servisu urjénsia, 2006–08

Númeru kanek ne’ebé rejista iha OspitálNasionál Dili nu’udar rezultadu violénsiatun husi 59% iha 2006 ba 36 % iha 2008.Kanek sira ne’ebé kauza husi arma ne’ebérelasiona ho ostilidade entre gang sira– rama-isin, tudik no katana – tun husi

17% ba 6% durante períodu ne’e, no kanek ne’ebé kauza husi kumu liman, atuk noai-tonka tun husi 36 % ba 24 %. Númerukanek ne’ebé rejista nu’udar rezultadu husiasidente tránzitu sa’e husi 41 % ba 57 %.

Númeru kanek ne’ebé rejista iha OspitálBaukau nu’udar rezultadu violénsia sa’ehusi 34% iha 2006 ba 48 % iha 2008, maibétanba iha problema ho klasifkasaun dadusne’e, susar atu elabora – ka konfrma –konkluzaun ida-ne’e. Tuir in ormasaunne’ebé iha, kanek ne’ebé kauza husi asidentetránzitu tun husi 66% ba 52% duranteperíodu ne’e.

Dadus husi Ospitál Maliana la bele inkluiiha análize tanba la iha rejistu ER nian husi2006 no 2007: só bele determina saida mak kauza kanek iha un tersu husi kazu tomak.Kuaze un kintu husi eto hotu ne’ebé vizitaER sira iha Ospitál Dili no Ospitál Baukaurejista nu’udar vitima violénsia doméstika;proporsaun ne’e sa’e to’o un tersu ba etosira ho idade entre 20–39.Parese katak mane ho idade entre 15–34,liuliu sira ho idade entre 20–29, nu’udargrupu prinsipál ne’ebé vizita ER sira tanba

sai vítima husi violénsia, ne’ebé sujere katak grupu ida-ne’e mak hasoru risku boot liuhotu atu hetan kanek nu’udar rezultaduhusi violénsia.Dadus ER seidauk orte no la rejista homaneira sistemátika, tanba ne’e la bele óindikasaun favel kona-ba violénsia entreema iha sosiedade Timor-Leste nian.

Nota-In ormasaunida-ne’e ó liña jerál kona-ba métodu no objetivu husi vijilánsia ihaospitál sira hodi hatene tendénsia kona-ba kanek ne’ebé kauza husi violénsia, nodeskreve métodu manutensaun rejistu ne’ebé

uza daudaun. Tuir alimai iha revizaun badadus ne’ebé halibur husi TLAVA iha ospitáltolu durante períodu 2006–08. Tuir alimaidadus TLAVA nian kompara ho dadus husiOspitál Nasionál Dili nia unidade estatístika,

no mós dadus ne’ebé disponivel husi MisaunIntegrada ONU iha Timor-Leste (UNMIT),ne’ebé mós kontinua halo monitorizasaunba kanek ne’ebé kauza husi violénsia. Nota-In ormasaunida-ne’e konklui ho revizaunba problema sira ne’ebé hasoru durante

halo peskiza ne’e no konsiderasaun kona-ba dezafu sira ne’ebé relasiona ho vijilánsiabazeia iha ospitál Timor-Leste nian, no notaobstakulu sira ne’ebé tenke ultrapasa hodibele halibur no ahe dadus ne’ebé konsistente,favel no iha tempu ne’ebé apropriadu.

Karaterístika noprosedimentu ospitál nianIha ospitál neen ne’ebé opera husi governuiha Timor-Leste ne’ebé hamutuk ornesemaizumenus kama 500. 1 Ospitál Nasionál DiliGuido Valadares (tuir alimai re ere nu’udarOspitál Dili), iha kama 264, ho kapasidadeboot liu hotu. Ospitál rejionál lima, ne’ebé ida-idak lokalizadu iha kapitál distritu - Baukau,Maliana, Oekusi, Suai no Maubisi – ihaasilidade ne’ebé ki’ik liu. Ospitál sira ne’e hotubele ornese kuidadu sirúrjiku báziku. Pasientesira ne’ebé presiza kuidadu urjente tama ospitálliuhosi sekretaria rejistu pasiente nian kaportaun ambulánsia ba ER. Funsionáriu ERno doutór sira ne’ebé mai husi departamentusira seluk dala barak oti desizaun kona-ba tratamentu inisiál no nesesidade atutrans ere pasiente ba unidade seluk. Bainhira

envolve kanek ne’ebé kauza husi violénsia,normalmente trans ere ba sala sirurjia.

Ospitál sira monitoriza prosedimentu nonúmeru kazu iha kada departamentu liuhosisira-nia sistema estatístika rasik. Kadasistema di erente no depende ba ospitálnia kapasidade no kompleksidade. OspitálDili dezenvolve tiha unidade estátika ida-ne’ebé bele ornese estatístika oioin hounsionáriu na’in haat ne’ebé servisu temputomak. Iha Ospitál Baukau, nu’udar sentrusaúde ne’ebé iha segundu pozisaun bainhiraharee kapasidade (kama 114), ofsiál rejistu

médiku nian iha responsabilidade batare a estatístika nian. Iha Ospitál Maliana(kama 24), ladún iha di erensa momoosentre knaar estatístika no relatóriu nianno mós servisu administrasaun seluseluk.

Page 2: Timor Leste Violence IB4 TETUM

8/4/2019 Timor Leste Violence IB4 TETUM

http://slidepdf.com/reader/full/timor-leste-violence-ib4-tetum 2/8

2 | Timor-Leste Nota-Informasaun Outubru 2009

Variabilidade hamosu problema ba rekolla nokomparasaun dadus, no halo susar ba TLAVAnia peskizadór sira atu oti konkluzaun kona-ba ospitál tolu ne’e hotu.

Kaixa 1 Saida mak ‘vijilánsia’?

Termu ‘vijilánsia’, ne’ebé aplika iha áreasaúde públika, re ere ba kolesaun, analizano interpretasaun in ormasaun saúdene’ebé kontinua no sistemátiku. 2 Objetivuhusi vijilánsia ba pasiente sira ne’ebé hetankanek – hanesan mós vijilánsia ba morashada’et – atu hetan dadus favel ne’ebé beleuza nu’udar re erénsia ba resposta rápiduba krize saúde ne’ebé mosu (‘avizu sedu’),no hodi planeia resposta polítika publikaba tempu naruk.

Atu garante katak vijilánsia iha valór,pesoál saúde tenke halo kategorizasaunno klasifkasaun ho maneira sistemátikakona-ba pasiente nia moras. Klasifkasaunne’ebé padronizadu no ezatu la’ós de’ithabele komparasaun moras no kanek (kamate) ne’ebé rejista iha ospitál ida, maibébele mós tau hamutuk ho dadus husisentru saúde sira seluk, ho nune’e asilitaanálize ba grupu populasaun nia situasaunsaúde. Bainhira dadus halibur beibeik no lailais, no ahe regularmente, dadusne’ebé tau hamutuk ona bele uza hodimonitoriza prevalénsia kanek partikulár,hanesan kanek ne’ebé rezultadu husiarma, iha populasaun en jerál. Análizeepidemiolójiku bele identifka atór risku

espesifku kona-ba kanek partikulár entrekomponente ida-idak iha populasaun,hanesan kanek tanba sona ho tudik ne’ebéso re husi mane sira ho idade entre 15–24.

Atualizasaun dasanuluk ba OrganizasaunMundiál Saúde (WHO) nia KlasifkasaunEstatístika Internasionál Moras nian,ne’ebé hanaran ICD-10, maka klasifkasaundiagnóstiku padraun internasionál hodirejista kondisaun saúde husi ema ne’ebé vizita ER, klínika no instalasaun sira seluk ne’ebé ornese kuidadu intensivu. 3

Dadus husi pasiente sira armazena ihakomputadór la hanesan iha ospitál tolu ne’e.Iha Ospitál Nasionál Dili, komputadór siraliga ba malu liuhosi rede ida iha unidadeestatístika nia laran, maibé la ligadu hosistema sira seluk. Iha Sekretáriu Rejistu, kaiha ER, unsionáriu sira kria identifkasaun bapasiente manualmente, maibé identifkasaunne’e dalaruma la uza durante tempu hotune’ebé pasiente baixa iha ospitál, ho nune’eimposivel atu hatene númeru pasiente ihasistema ospitál nia laran ka monitoriza didi’ak tratamentu ba pasiente. Iha Ospitál Baukau,sistema identifkasaun indivíduu oin komesa

uza. Razaun ida mak normalmente pasientesira la presiza selu atu hetan tratamentu kaprosedimentu ba trauma. Tanba seidauk ihasistema ne’ebé uza iha atin hotu-hotu bapasiente sira atu selu konta, ospitál sira la iha

insentivu atu mantein rejistu in ormasaunkompletu ba pasiente ida-idak.

Dadus balu kona-ba pasiente sira hakerek iha relatóriu loroloron ne’ebé prepara husidepartamentu sira, ho entrada ne’ebé hakerek ho liman iha ormuláriu ne’ebé otokopiade’it, ne’ebé haruka ba unidade estatístikaka ofsiál rejistu. Dadus tau hamutuk ho rezumu estatístika kona-ba númerukazu, prosedimentu, no – liu ba beibeik –diagnóstiku sira. Sistema ne’e iha kapasidadelimitadu hodi estabelese relasaun entre daduskona-ba pasiente ida, no dadus husi sistemane’e normalmente la rejista ho maneira ne’ebéasilita análize estatístiku. Presiza nota katak TLAVA la hetan evidénsia katak estatístikahusi ospitál sira rejista durasaun baixa ihaospitál ba kada pasiente.

Ospitál Dili nia unidade estatístika rai niniadadus iha spreadsheet dijitál, maibé seidauk uza programa baze-dadus ne’ebé estabeleserelasaun. Ospitál Baukau nia ofsiál rejistuhahú ona muda in ormasaun husi relatóriune’ebé hakerek ho liman ba ali spreadsheet dijitál, maibé TLAVA la iha in ormasaunkona-ba progresu komputerizasaun ihaospitál sira seluk. Ida-ne’e signifka katak unsionáriu TLAVA ne’ebé halibur dadustenke oti dadus husi baze-dadus manuál –bazikamente livru admisaun – husi ER sira.Dezafu prátiku no konsetuál husi prosesune’e diskute iha pájina 5–6.

Dadus ne’ebé halibur tihaonaAtubele hetan dadus kona-ba pasientene’ebé so re kanek no hetan tratamentu iha

ospitál sira Timor-Leste nian, ema na’in ruahusi TLAVA ne’ebé halibur dadus servisuiha ospitál tolu durante períodu Setembru2008 to’o Juñu 2009. Sira-nia asesu badokumentasaun ospitál no dadus pasiente

nian inisialmente negoseia ho MinistériuSaúde, administrasaun ospitál, no unidadeestatístika iha Ospitál Nasionál Dili.Pratikamente, sira ne’ebé halibur dadus hala’omaioria servisu iha ER sira. Sira mós halointerasaun, maibé menus liu ho unsionáriusira iha atin sirurjia ba mane iha OspitálNasionál Dili.

Peskizadór sira husi TLAVA muda daduskona-ba liu pasiente na’in 2,600 ER ba alispreadsheet sira. Iha objetivu inisiál atuanaliza dadus kona-ba kanek durante períoduulan 36 entre Janeiru 2006 to’o Dezembru2008. Ekipa ne’e hahú oti dadus husi Juñu,Jullu no Agostu kada tinan, hodi bele halokomparasaun rápidu entre eventu sira ne’ebérelasiona ho krize 2006 no runguranga iha2007 – ne’ebé rua hotu akontese durante ulanhirak iha tempu bailoro - no tempu bailorone’ebé relativamente kalma iha 2008. Prosesuoti dadus todan liu ba unsionáriu sira husiTLAVA no ospitál sira, no tenke abandonaplanu atu prenxe dadus ba ulan hirak liubá. 4

Aleinde ne’e, klaru katak gabinete estatístika

no rejistu iha ospitál sira limitadu de’it(Baukau, Maliana), la rai dadus kona-bapasiente indivíduu (unidade estatístika ihaDili), ka la rai estatístika (gabinete rejistu ihaDili). Nu’udar konsekuénsia, unsionáriuTLAVA ne’ebé halibur dadus depende de’it baonte dadus prinsipál, n.e. entrada iha rejistuER nian. Dadus TLAVA iha inísiu kompostuhusi pasiente ho trauma na’in 2,465 ne’ebé vizita ER sira iha Ospitál Dili, Maliana noBaukau entre Juñu – Agostu 2006, 2007 no2008, ha oin esklui pasiente na’in 135 ne’ebéla hetan kanek. Sira mós ezamina arkivu balukona-ba pasiente, bainhira posivel, maibéladún barak. 5

Hanesan indika iha Tabela 1, OspitálDili ó maioria kazu ne’ebé ezamina. Ne’eparsialmente tanba Dili iha gabinete rejistu

ER iha Baukau (fnje de’it). Médiku ne’ebé ó tratamentu rejista pasiente nia in ormasaun iha ormuláriudiagnóstiku. Livru rejistu ER nian, ne’ebé médiku kaer hela iha liman karuk, sai nu’udar onte daduseskluzivu ba peskiza TLAVA nian. © ALDO BENINI

Page 3: Timor Leste Violence IB4 TETUM

8/4/2019 Timor Leste Violence IB4 TETUM

http://slidepdf.com/reader/full/timor-leste-violence-ib4-tetum 3/8

Timor-Leste Nota-Informasaun Outubru 2009 |3

ne’ebé unsiona, maibé mós tanba iha dezafuadministrativu iha atin seluk. Nu’udarezemplu, Ospitál Maliana só iha in ormasaunuitoan iha rejistu ER nian husi tinan 2006 no2007 ne’ebé disponivel ba unsionáriu TLAVAne’ebé halibur dadus. Maibé iha Janeiru 2008unsionáriu balu haruka tuir treinamentukona-ba manutensaun rejistu pasiente.

Nu’udar rezultadu, iha rejistu barak kona-ba pasiente ho trauma iha Maliana durantetempu bailoro 2008, ne’ebé barak liu dala ualuduké númeru husi períodu anteriór.

Tabela 1 Pasiente ho trauma ne’ebérejista iha ER iha kada ospitál, Juñu –Agostu 2006–08

Períodu Juñu–Agostu: Ospitál 2006 2007 2008 TotálBaukau 144 223 179 546Dili 386 523 555 1,464

Maliana 40 46 369 455Totál 570 792 1,103 2,465

Funsionáriu TLAVA ne’ebé halibur dadusgradualmente determina klasifkasaun batrauma, no re ete kategoria sira ne’ebé uzahusi unidade estatístika iha Ospitál Dilino dedús in ormasaun liuhosi elementudiagnóstiku no kauza kanek nian. Iha inísiu,sira oti desizaun ne’ebé la bele modifkahodi kahur malu kategoria ‘insidente’ nokategoria ‘arma’. Ekipa TLAVA klasifkafla ali kategoria balu no kategoria siraho kazu uitoan loos tau hamutuk hokategoria relasionadu, no tuir alimai aseitakategorizasaun ne’ebé hatudu iha Tabela 2.

Tabela 2 Pasiente ho trauma ne’ebé rejista iha ER no ahe tuir tipu insidenteno ospitál (Baukau, Dili, Maliana), dadus agregadus 2006–08

OspitálTipu insidente Baukau Dili Maliana Totál

N % N % N % N %Asidente tránzitu 318 58 743 51 113 25 1,174 48Asidente seluk 0 0 24 2 10 2 34 1Violénsia doméstika 30 5 95 6 0 0 125 5Violénsia seluk 65 12 18 1 0 0 83 3Kumu liman/fatuk/ai-tonka 64 12 400 27 3 <1 467 19

Rama-isin/tudik/katana 58 11 140 10 25 5 223 9Kilat 11 2 5 <1 0 0 16 <1La hatene 0 0 39 3 304 67 343 14Totál 546 100 1,464 100 455 100 2,465 100

Tenke nota kedas katak husi perspetiva análizenian la apropriadu atu kahur tipu insidenteho tipu arma iha kategoria ho dimensaunida de’it. Nu’udar ezemplu, kazu ida-ne’ebéenvolve violénsia doméstika no ema uza tudik la bele tau iha kategoria rua hotu. Iha kazuhanesan ne’e, sira ne’ebé halibur dadus tenkehili kategoria ida de’it – no nu’udar rezultaduin ormasaun valioza lakon tiha. Hatutan tan,kategoria sira iha di erensa boot entre ospitál

ida no ospitál seluk.

Ospitál Maliana aprezenta problema espesiálne’ebé la bele resolve: sira ne’ebé haliburdadus haree katak iha rejistu ER uitoan de’it,ho nune’e só bele determina tipu insidenteiha un tersu husi kazu sira. Iha ne’ebá, la ihakazu violénsia doméstika ne’ebé rejista tuirkategoria ida-ne’e. Maski dadus ne’e dalarumala reprezentativu tanba arkivamentu ne’ebé

la di’ak, alta kazu violénsia seluk no emauitoan de’it ne’ebé hetan kanek tanba kumuliman, atuk no ai-tonka parese hatudukatak Ospitál Maliana la rekoñese violénsiasistemátiku iha nivel badak. Maski nune’e,dadus husi Maliana - 18 % husi dadus ne’ebéhalibur liuhosi peskiza ida-ne’e – tenke hasaihusi konkluzaun substantivu ne’ebé esplikaiha okos.

Konkluzaun siraEntre kazu sira ne’ebé halibur husi ospitáltolu, kuaze un kuartu (596 husi 2,465) mak

eto no labarik eto. Sira-nia tinan oioin,entre ulan ualu to’o tinan 95, no idade médiamak tinan 24. Rezidente sira husi distritunia li’ur konstitui 9% husi kazu trauma ihaER. Supreendentemente, Ospitál NasionálDili, ne’ebé iha kapasidade boot liu, hetan vítima trauma husi distritu nia li’ur (10%)ne’ebé uitoan liu duké Ospitál Baukau (12%). Dalaruma ida-ne’e re ete katak ospitálBaukau mak ospitál úniku iha rejiaun lorosa’eTimor-Leste nian; dalaruma mós Dili ihakarreta barak liu no violénsia polítiku no violénsia entre gang sira ne’ebé maka’as liu ihaDili. Ospitál Maliana nia ER normalmente lasimu pasiente trauma husi Distritu Bobonaronia li’ur. Dalaruma bele esplika ida-ne’etanba Ospitál Maliana la dook husi OspitálMaubisse, ne’ebé la inklui iha estudu ida-ne’e.

Kanek siraKonkluzaun sira tuir mai hetaneskluzivamente husi Dili no Baukau, tanbadadus husi Ospitál Maliana la bele inkluitanba razaun sira ne’ebé esplika tiha iha leten.Maioria pasiente trauma envolve iha asidentetránzitu (53 %). Kuaze metade husi pasiente2,010 (44 %) hetan kanek nu’udar rezultadu

husi insidente violénsia. Entre vítima ne’ebé

hetan violénsia, iha númeru aas liu iha Dili(45 %) duké Baukau (42 %). Husi kazu restusira, maizumenus 1 % husi kazu ne’ebé rejistaenvolve ema ne’ebé hetan kanek tanba asidentene’ebé la relasiona ho tránzitu. Maizumenus2 % husi pasiente hotu ne’ebé hetan kanek, larejista ka la hatene saida mak kauza sira-niakanek.

Ema sira ne’ebé halibur dadus ó klasifkasaun‘violénsia doméstika’ ba 6% husi kazu kanek nian. 4% hetan violénsia ne’ebé la determinaninia tipu. Kazu violénsia seluk hetanklasifkasaun tuir arma ne’ebé uza. Ho nune’e,kuaze un kuartu (23 %) husi kazu-traumahetan kanek tanba baku malu no ema uzakumu liman, atuk, ka ai-tonka. 10 % husipasiente sira hetan kanek tanba rama-isin,tudik, diman no katana (tau hamutuk tuirklasifkasaun oioin). Entre pasiente ho traumane’ebé rejista ona, menus husi 1 % mak hetankanek relasiona ho kilat, maibé unsionáriu

balu iha ospitál sira dehan katak vitima balune’ebé hetan kanek husi kilat lakohi vizitaospitál, ho nune’e estatístika la re ete númerune’ebé loloos.6

Tendénsia kona-ba violénsia no uzu armaKompozisaun pasiente ho trauma iha ERhetan mudansa boot durante períoduobservasaun tolu ne’e (haree Tabela 3 no 4).Iha Ospitál Nasionál Dili, proporsaun vitimahusi violénsia tun beibeik, husi 59 % iha 2006ba 36 % iha 2008. Ida-ne’e konsistente hoeventu polítiku ne’ebé akompaña ho violénsiaiha 2006, no depoizde períodu ne’e situasaunpolítiku largamente sai estavel – maski ihaatake ba prezidente no primeiru ministru ihaMarsu 2007. Iha momentu hanesan, númeru veíkulu iha Dili sa’e maka’as, no tanba ne’enúmeru asidente tránzitu mós sa’e.

Tabela 3 Violénsia nu’udar persentajenhusi kazu trauma hotu-hotu

Juñu–AgostuOspitál

Baukau Dili Kombinadu2006 34.0% 59.1% 52.3%2007 41.7% 43.8% 43.1%

2008 48.0% 36.2% 39.1%Totál 41.8% 44.9% 44.1%

Maibé, dezenvolvimentu hirak-ne’e la beleesplika mudansa ne’ebé hetan iha kazu sirane’ebé aprezenta ba Ospitál Baukau, tanba violénsiasa’ehusi maizumenus un tersuba kuaze metade husi kazu trauma iha ERhusi 2006 to’o 2008. Maski Koordenadór ERBaukau bele nota de’it katak kazu violénsiadoméstika – liuliu erik-oan ne’ebé hetankanek tanba taa ho katana – sei akontesebeibeik, dadus ne’e hatudu katak iha tendénsia

katak violénsia aumenta en jerál. Susar atuhatene loloos saida mak kauza aumenta ne’e,tanba pasiente ida bele hetan kanek oioin -no klasifkasaun kona-ba tipu arma. Maskiproporsaun husi vitima eto ne’ebé klasifka

Page 4: Timor Leste Violence IB4 TETUM

8/4/2019 Timor Leste Violence IB4 TETUM

http://slidepdf.com/reader/full/timor-leste-violence-ib4-tetum 4/8

4 | Timor-Leste Nota-Informasaun Outubru 2009

iha kategoria ‘violénsia doméstika’ ka ‘rama-isin/tudik/katana’ sa’e uitoan husi 2006 to’o2008, buat ne’ebé signifkadu liu mak aumentudala hitu iha kazu ema baku malu ho sasánla kro’at (‘kumu-liman/ atuk/ai-tonka). Ihaobservasaun mós ne’ebé sujere katak dadus2006 ba kategoria ne’e husi Ospitál Baukaumak anomalia ida: tanba persentajen pasientene’ebé hetan kanek relasiona ho rama-isin,tudik no katana iha 2006 kuaze hanesan ihatantu Baukau (13 %) komu Dili (17 %). Honune’e, seidauk hatene atór sira ne’ebé kauzatendénsia ne’e iha Baukau – se tendénsia ne’ere ete duni realidade.

Tendénsia kona-ba uzu arma bele hareeklaru liu iha dadus husi Ospitál Dili (hareeFigura 1). Persentajen boot liu hotu mak kazu violénsia ho arma la kro’at no la ihamudansa signifkativu (137 iha 2006; notinan rua depois mak 132). Insidente horama-isin, tudik no katana – arma sira ne’ebénormalmente uza husi gang sira iha atinurbanu – tun kedas, husi pasiente 67 ba 31.Nein vítima ida-ne’ebé hetan tiru rejista ihaOspitál Dili iha 2006. Vitima ne’ebé tiru hokilat dalaruma mate, ka la mai ospitál nohetan tratamentu iha atin seluk.

Figura 1 Númeru kanek intensionál kompara ho númeru kanek tanbaasidente tránzitu, Ospitál Dili, 2006–08

husi totál vítima mane ( eto 211 / mane675). Entre pasiente ho trauma relasiona hoasidente (ne’ebé normalmente rezultadu husiasidente veíkulu no kazu sira ne’ebé la hatenekauza, eto ho idade entre 15–24 hasoru riskuboot liu hotu.

Kuaze un kintu (19 %) husi eto hotu ne’ebé vizita ER iha Dili no Baukau klasifka nu’udar vitima violénsia doméstika (87 husi kazu453). Grupu idade ho risku boot liu hotumak 20–24 no 25–39, ho kanek relasiona ho violénsia mak 29 % no 32 % respetivamente.Númeru kazu violénsia doméstika sa’e iha2007, sa’e uitoan de’it iha Baukau, maibé sa’emaka’as iha Dili, no tun ali iha 2008.

Komparasaun ho ontedadus sira seluk Unidade estatístika Ospitál Dili nianIha 2006 no 2007 unidade estatístika ihaOspitál Dili, nu’udar parte husi ninia relatóriumensál, prepara tabela sira kona-ba pasienteho trauma relasiona ho asidente no violénsia.Estatístika hirak-ne’e ahe tuir jéneru nokauza (haree Figura 3). In elizmente, dadusba ulan neen daruak iha 2007 lakon tanbakomputadór iha unidade estatístika hetanatake husi virus. Dezde 2008 estatístika balukona-ba violénsia tau hamutuk ho maneirane’ebé ladún sistemátiku iha spreadsheet mensál kona-ba pasiente sira ne’ebé tama-sai.

Maski dadus ne’e in ormativu, sei ihapergunta lubuk ida ne’ebé seidauk hatán. Tuirdokumentasaun ne’ebé iha, violénsia ne’ebéligadu ho krize 2006 akontese entre Abríl niarohan no Juñu nia rohan. Maibé, tuir dadushusi Ospitál Dili, ha oin iha aumentu maka’askazu trauma iha Maiu, númeru kazu trauma– tantu kazu relasiona ho violénsia komuasidente tránzitu – tun 50 %.

Dalaruma ida-ne’e akontese tanba krize haloema ta’uk no situasaun runguranga. Vitimabarak la temi sira-nia naran loloos, ka ónaran la hanesan bainhira hetan tratamentuiha atin di erente, no dalaruma deside atusai rasik husi ospitál iha kalan boot. Tuir

in ormasaun ne’ebé ami simu, vítima barak ne’ebé hetan violénsia dehan katak siraenvolve iha asidente. Hatutan tan, dalarumaperigozu atu hetan asesu ba ospitál to’o tinanne’e nia klaran, no tuir in ormasaun ne’ebéiha, ema barak ne’ebé hetan kanek bukatratamentu emerjénsia iha klínika lokálatu nune’e la presiza tama área sira ne’ebéostilidade sei akontese. Iha 2006 unsionáriusira ospitál nian deside atu husu perguntauitoan de’it ba pasiente ne’ebé kanek nomós ema ne’ebé akompaña sira mak sentepreokupadu uitoan. Nu’udar rezultadu,dadus kona-ba pasiente sira-nia hela atinladún kompletu iha rejistu Dili nian, bainhirakompara ho atin sira seluk.

Taxa jéneru entre vítima sira hetan variasauntun-sa’e, no ida-ne’e hamosu duvida. Se dadus

Idade nu’udar fatór risku ba mane no fetoTanba iha problema ho klasifkasaun dadus,susar atu identifka atór risku ba populasaun.Maibé, bele identifka atór risku ba grupuidade espesifku ba mane no eto. Figura 2aprezenta kanek ne’ebé kauza husi violénsiaba mane sira, ho grupu idade ne’ebé ahe tuirkada tinan lima. Figura ne’e hatudu katak entre idade 15 - 39, pasiente ho trauma mak vizita ospitál sira barak liu hotu mak mane –liuliu iha grupu idade entre 20–24 – bainhirakompara ho grupu idade sira seluk ihapopulasaun. Atu hanesan mós, mane entreidade 20 – 34 hasoru risku boot liu katak seihetan kanek relasiona ho asidente (la hatuduiha ne’e). Dadus populasaun ne’e bazeia basensu nasionál 2004.7

Distribuisaun idade ba vitima eto ne’ebéhetan violénsia hatudu utuasaun uitoan,bainhira kompara ho mane nian, maibégrupu idade entre 20–29 hasoru risku bootliu. Grupu ida-ne’e inklui eto oin kaben –ne’ebé bele sai vitima prinsipál husi violénsiadoméstika – no eto klosan ne’ebé bele sai vitima violénsia seksuál. Totál vitima etone’ebé hetan violénsia maizumenus un tersu

Tabela 4 Pasiente ho trauma ne’ebé rejista iha ER tuir tipu insidente noospitál, 2006–08 (Baukau no Dili) Baukau DiliTipu insidente 2006 2007 2008 2006 2007 2008TotálAsidente Tránzitu Kazu 95 130 93 158 270 315 1,061

% 66.0 58.3 52.0 40.9 51.6 56.8 52.8Asidente seluk Kazu 0 0 0 0 6 18 24

% 0.0 0.0 0.0 0.0 1.2 3.2 1.2

Violénsia doméstika Kazu 8 12 10 21 43 31 125% 5.6 5.4 5.6 5.4 8.2 5.6 6.2Violénsia seluk Kazu 17 24 24 1 10 7 83

% 11.8 10.8 13.4 0.3 1.9 1.3 4.1Kumu liman/fatuk/ai-tonka Kazu 4 32 28 137 131 132 464

% 2.8 14.4 15.6 35.5 25.1 23.8 23.1Rama-isin/tudik/ katana Kazu 19 21 18 67 42 31 198 % 13.2 9.4 10.1 17.4 8.0 5.6 9.9Kilat Kazu 1 4 6 2 3 0 16

% 0.7 1.8 3.4 0.5 0.6 0.0 0.8La hatene Kazu 0 0 0 0 18 21 39

% 0.0 0.0 0.0 0.0 3.4 3.8 1.9Totál Kazu 144 223 179 386 523 555 2,010

% 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0

0

25

50

75

100

125

JUN JUL AG JUN JUL AG JUN JUL AG2006 2007 2008

P a s i e n t e

Kumu liman/fatuk/ai-tonka

Rama-isin/tudik/katana

Kilat

Asidentetránzitu

Page 5: Timor Leste Violence IB4 TETUM

8/4/2019 Timor Leste Violence IB4 TETUM

http://slidepdf.com/reader/full/timor-leste-violence-ib4-tetum 5/8

Timor-Leste Nota-Informasaun Outubru 2009 |5

Figura 2 Distribuisaun idade ba vitima mane ne’ebé hetan violénsia, 2006–08,no distribuisaun mane iha populasaun 2004

0%2%4%6%8%

10%12%14%16%18%

P e r s e n t a j e n

i h a

k a d a g r u p u

i d a d e

Grupu Idade

Vitima mane ne'ebé hetan violénsia iha ER Baukau no Dili

Populasaun mane 2004

0 0 – 0 4

0 5 – 0 9

1 0 – 1 4

1 5 – 1 9

2 0 – 2 4

2 5 – 2 9

3 0 – 3 4

3 5 – 3 9

4 0 – 4 4

4 5 – 4 9

5 0 – 5 4

5 5 – 5 9

6 0 – 6 4

6 5 – 6 9

7 0 – 7 4

7 5 – 7 9

8 0 – 8 4 8 5 +

Figura 3 Dadus pasiente ho trauma ne’ebé halibur husi Ospitál Dili, Janeiru2006–Junu 2007

1

2

3

4

5

6

0

50

100

150

200

250

J A N

F E B

M A R

A P R

M A Y

J U N

J U L

A U G

S E P O C T

N O V

D E C

J A N

F E B

M A R

A P R

M A Y

J U N

2006 2007

K a z u t r a u m a

R a t i o

Asidente Taxa mane-feto, pasiente ho trauma hotuViolénsia

Figura 4 Komparasaun entre estatístika husi Ospitál Nasionál Dili no dadusTLAVA, Juñu–Agostu 2006

40

60

80

100

JUN JUL AGO JUN JUL AGO

Asidente Violénsia

K a z u

Dadus TLAVA

EstatístikaOspitál

lalais hatudu katak vijilánsia ne’ebé bazeaduiha ospitál sei hasoru difkuldade. Tanbane’e, susar mós atu halo komparasaun ezatuho dadus husi TLAVA. Bainhira haree bakotuk, períodu Juñu - Agostu iha kada tinanla’ós períodu ne’ebé ideál, bainhira konsideradinámika ne’ebé relasiona ho eventu polítiku2006 no 2007. Kona-ba 2006, bainhira belehalo komparasaun, violénsia ne’ebé rejistahusi TLAVA atu hanesan ho estátika husiospitál. TLAVA rejista númeru kazu ne’ebéki’ik liu nu’udar rezultadu husi asidente(haree Figura 4).

UNMITHodi responde ba krize 2006, iha 2007nia rohan UNMIT lansa ninia sistemamonitorizasaun rasik ba insidente violénsia,bazeia ba insidente ne’ebé rejista husi polísiano orsa armada. Funsionáriu sira UNMITnian konsidera katak estatístika semanál ne’ebé

iha maizumenus kompletu kona-ba insidentesira, hahú Marsu 2008 ba oin. 8 Maski TLAVAla bele hetan asesu ba rejistu báziku kona-bainsidente, UNMIT ó aprezentasaun públikune’ebé esplika totál insidente ulan- ulan baperíodu entre Janeiru 2007 to’o Outubru 2008,ne’ebé TLAVA hetan tiha ona.

Tendénsia sira ne’ebé rejista husi UNMIT lahanesan ho dadus TLAVA kona-ba vitima violénsia nian ne’ebé ba Ospitál Dili no OspitálBaukau durante 2007 no 2008. Iha 2007 kazubarak ne’ebé envolve sunu propriedade, ha oineleisaun iha Jullu no anúnsiu kona-ba governuoun iha 6 Agostu, no totál ne’ebé rejista husiUNMIT sa’e maka’as. Númeru agresaun ízikusa’e uitoan. Maski runguranga sivíl kobre tantuDili komu Baukau, estatístika pasiente ER husiospitál rua ne’e la re ete akontesimentu ne’e.Durante 2008 estátika UNMIT hatudu katak númeru insidente sa’e neineik de’it. DadusTLAVA kona-ba vitima violénsia nian ne’ebéhetan tratamentu iha ospitál sira hatudu katak númeru sa’e uitoan de’it durante Agostu 2008.

Hanesan akontese iha Ospitál Nasionál Dili niaUnidade Estatístika no dadus ne’ebé haliburhusi TLAVA, UNMIT mós halo mudansaba sira-nia kategoria durante períodu ne’e.Nu’udar ezemplu, agresaun doméstika sainu’udar kategoria ketak iha Outubru 2007.Kategoria ida-ne’e uza iha trimestre ikusliu, maibé suspende entre Janeiru no Abríl2008. Distúrbiu públiku inklui nu’udar tipuinsidente adisionál iha sistema ne’e, maibéakontesimentu la sura loloos to’o Maiu 2008.Susar atu halo vijilánsia ne’ebé e etivu tanbaTLAVA, UNMIT no ospitál sira troka beibeik sira-nia kategoria ba dadus.

Dezafu ne’ebé hasoruDadus ne’ebé halibur no aprezenta iha ne’e,maski iha limitasaun no aspetu balu lakompletu, aprezenta avaliasaun abranjenteorijinál kona-ba vítima sira ne’ebé hetan

ne’e loos duni, iha posibilidade katak só vitimamane uitoan de’it entre Abríl – Jullu 2006 vizitaospitál tanba ta’uk bele hasoru ho grupu ostíl,no tuir alimai ema barak buka tratamentu basira-nia kanek ha oin tensaun iha Dili hotuona. Maibé, hahú iha Dezembru 2006, paresekatak padraun anomalia sira iha ligasaunmetin ho jestaun dadus. Unidade Estatístikala rejista vitima ida de’it ne’ebé hetan violénsia

durante ulan ne’e. Dalaruma aumentu maka’asnúmeru vítima asidente nian iha Fevereiru2007 nu’udar rezultadu husi arkivamentune’ebé la loos ba kazu sira ne’ebé akontese ihaJaneiru ka Marsu. Iha dadus ne’ebé kobre ulanneen iha 2007, no taxa jéneru muda maka’asdurante períodu ne’e.

Ospitál nia es orsu sira atu uza estatístikahodi kompriende realidade ne’ebé muda

Page 6: Timor Leste Violence IB4 TETUM

8/4/2019 Timor Leste Violence IB4 TETUM

http://slidepdf.com/reader/full/timor-leste-violence-ib4-tetum 6/8

6 | Timor-Leste Nota-Informasaun Outubru 2009

violénsia, ne’ebé trata husi servisu urjénsia(ER) Timor-Leste nian. Dadus ne’e re eteprosesu kooperasaun ne’ebé naruk entregovernu no sosiedade sivíl, ho alokasaunrekursu no tempu husi setór públiku noprivadu. Projetu ne’e demonstra katak bele mobiliza lailais pesoál sira, ne’ebé ihaabilidade atu halo tare a oioin ho kusturazoável, bele kria parseria hodi defneno alkansa objetivu importante peskizanian, ne’ebé normalmente la bele hetanpatrosinadór sira. Maibé projetu ne’e hasorudezafu ne’ebé relasiona ho kapasidadeunsionáriu sira, lian , divizaun kulturál noobstakulu sira seluk.

Dezafu ida ne’ebé klaru husi inísiu mak dadussó disponivel de’it iha orma ne’ebé la asilatu uza iha projetu ne’e. Nu’udar rezultadu,unsionáriu TLAVA iha responsibilidade atuklasifka kazu sira ne’ebé rejista iha ER. Tanbarejistu ospitál la kompletu ka aprezenta dadusne’ebé la hanesan, ema sira ne’ebé haliburdadus tenke oti desizaun maski sira la ihaesperiénsia no treinamentu ne’ebé adekuadu.Funsionáriu TLAVA no unsionáriu husiunidade estatístika iha ospitál mós trokakategoria trauma ho maneira ad hoc, ne’ebéa eta valór husi dadus. Kategoria balu, hanesanasidente tránzitu, gradualmente ka derrepentehetan revizaun, maski violénsia la ahe bakategoria ida-idak. Unidade estatístika siralakon dadus no halo mudansa ba ormatu,tanba ne’e susar atu verifka dadus TLAVA horelatóriu husi ospitál sira.

Funsionáriu TLAVA no unsionáriu husiunidade estatístika iha ospitál mós hasorudezafu boot relasiona ho lian . Parte ruatenke uza modelu ho lian inglés no portugés,maibé unsionáriu sira husi ospitál ka TLAVAla hatene didi’ak lian rua ne’e. Aleinde ne’e,relatóriu husi departamentu sira no entradaiha rejistu loroloron hakerek ho lian oioin.Ema sira ne’ebé halibur dadus ladún hateneinglés no presiza tempu atu halo tradusaun,ne’ebé adia prosesu ne’e. Dezafu ho tradusaundalaruma hamenus fabilidade husi dadusbalu. Tuir loloos, aleinde ambiguidade kona-

ba konseitu no lian , unsionáriu TLAVA, nomós sira-nia parseiru husi ospitál - tenke ótempu no enerjia barak hodi klasifka kadakazu hodi hetan estatístika ne’ebé bele uza.

Dezafu seluk inklui alta supervizaun nomonitorizasaun profsionál no sistemátikuba unsionáriu sira, no integrasaun hoprojetu jestaun in ormasaun sira seluk.Nu’udar ezemplu, unsionáriu TLAVA hasorudifkuldade atu hetan kooperasaun di’ak ihaospitál Baukau no ospitál Maliana, no sira labele utiliza melloramentu iha klasifkasaunno dezeñu spreadsheet ne’ebé implementa

hela iha estatístika ospitál nian. Inovasaunrua ne’e iha objetivu atu ó-sai relatóriu ne’ebéatempadamente no ezatu kona-ba númerupasiente ne’ebé tama-sai, prosedimentu nodiagnóstiku sira. Funsionáriu sira iha ospitál

ladún preokupa ho vijilánsia atuál ka kazu violénsia.

Lina jerál kona-ba jestaundadus ospitál iha Timor-LesteVijilánsia kona-ba pasiente ho kanek

depende loloos ba prosesu mantein rejistuida-idak. In elizmente, ospitál tolu ne’e lamantein dadus kona-ba pasiente indivíduu.In ormasaun ne’e lakon iha organizasaun nialaran, no tenke liuhosi prosesu verifkasaunba rejistu ida-idak ne’ebé rai hela, se iha,husi onte seluk aleinde unidade estatístika.Rezultadu boot liu hotu ne’ebé ó-sai husiUnidade estatístika iha Ospitál Nasionál Dili(no mós husi ofsiál rejistu ne’ebé haliburestatístika iha Ospitál Baukau) mak relatóriumensál ne’ebé haruka ba diretór ospitál noMinistériu Saúde. Relatóriu ne’e kompostu

husi tabela sira ho pájina 50, no kadatabela prodús husi spreadsheet ida-ne’ebéunsionáriu unidade nian hakerek dadus husikada departamentu.

La klaru katak relatóriu mensál sira bele ó valór ba jestaun. Iha ospitál ida, unsionáriusira dehan katak dezde hato’o relatóriuhanesan ne’e ha oin Timor-Leste hetanindependénsia, sira nunka simu resposta.Tuir in ormasaun ne’ebé halibur husi TLAVA,estatístika ne’e raramente kompara hoin ormasaun seluk. Ami la hatene se relatóriuanuál inklui in ormasaun seluk aleinde

relatóriu mensal no trimestrál sira ne’ebé tauhamutuk iha workbook Excel ida.

Ho nune’e, normalmente unsionáriu ida-idak iha koñesimentu espesífku, no sira larai in ormasaun ne’e iha sistema ida-ne’ebébele trans ere. Nu’udar ezemplu, ema barak rekoñese katak ofsiál rejistu ida iha OspitálBaukau iha koñesimentu barak ne’ebé niahetan durante tempu naruk. Iha Dili, xe e husiunidade estatístika hetan trans erénsia husiospitál, no nia la ó-hatene ema seluk kona-ba klasifkasaun balu ne’ebé nia dezenvolvetiha ona. Nu’udar rezultadu, ema ne’ebé troka

nia la kompriende dadus ne’ebé uza duranteperíodu anteriór. Jeralmente, unsionáriu siraiha ospitál sira ladún hatene oinsá bele dezeñano utiliza sistema halibur dadus.

La’ós tanba sira lakohi. Iha nivel hotu-hotu, husi ofsiál estatístika to’o diretór jerálMinistériu Saúde nian, iha koñesimentukatak sistema in ormasaun pasiente ne’ebéuza daudauk, maski unsiona iha nivelbáziku, bele no tenke hadi’ak. Susar atuhalo koordenasaun di’ak, tanba iha projeturekuperasaun no dezenvolvimentu lubuk idane’ebé hala’o hela iha setór saúde. No mós iha

inisiativa lubuk ida ne’ebé la liga ba malu. Honune’e la bele uza aprosimasaun koordenadu.Ofsial estatístika sira hakarak hadi’ak sira-niaabilidade atu uza komputadór no apoia sira-nia kolega iha unidade seluk ne’ebé oin lailais

hetan komputadór (n.e. armásia), maibésente katak sira la iha in uénsia natoon hodidiskute asuntu importante kona-ba oinsá atudezeña no dezenvolve sistema sira. OspitálNasionál Dili ko’alia daudauk ho embaixadaestranjeiru kona-ba doasaun ekipamentu,maski Unidade Apoiu Ospitál husi MinistériuSaúde la hatene kona-ba diálogu ida-ne’e.Espesialista in ormasaun nian iha unidadene’e halo jestaun in ormasaun ho oku badadus nia kualidade, no haree nesesidadeatu apoia unsionáriu estatístika no sira seluk ne’ebé ornese in ormasaun ho programakapasitasaun ne’ebé koerente. 9 Iha instituisaunhanesan ne’e ne’ebé evolui daudaun, dalarumala klaru sé mak responsabiliza ba atividadesira ne’ebé relasiona ho vijilánsia. Funsionáriusira iha unidade estatístika no ER la hatudukatak iha konseitu klaru kona-ba vijilánsia..

Iha dezafu barak ne’ebé relasiona hokoordenasaun no treinamentu. Nu’udarezemplu, iha Primavera 2009 unidadeestatístika iha Dili no ofsiál rejistu iha Baukauhahú klasifka diagnóstiku sira tuir WHO niaICD-10 (haree Kaixa 1).10 Maioria kazu la beleklasifka tuir ormuláriu klasifkasaun ne’ebéornese husi Ministériu, parese tanba opsaunla sufsiente ka komponente balu la klaru. Emasira ne’ebé halo klasifkasaun la iha kontaktudireitu ho ema ne’ebé determina klasifkasaunsira ka ema ne’ebé uza sira-nia estatístika. To’oikus, diretór jerál no WHO nia reprezentantesuspende re orma ba jestaun in ormasaun ihaospitál, enkuantu hein espesialista ida husi

WHO.11

Tenke nota katak Ministériu Saúde pratika vijilánsia ativu ba moras hada’et. Maibé vijilánsia ne’e prinsipalmente hala’o iha sistemaospitál nia li’ur, husi poliklínika liuhosieskritóriu koordenasaun saúde distritálba Sentru Moras Hada’et iha MinistériuSaúde. Iha Maiu 2000 TLAVA hatene katak distritu sira hato’o relatóriu loroloron kona-ba kazu oun H1N1, moras dengue, no virusimunodefsiénsia umana (HIV). KoordenadórER iha Ospitál Baukau hato’o relatóriu hanesanne’e bainhira de’it ninia ospitál haree kazu

hanesan ne’e.12

Koordenasaun orizontál hoeskritóriu distritál, hanesan akontese hokoordenadór ER Baukau, prinsipalmente okaba kazu moras dengue, no tanba ne’e regaai-moruk iha atin ne’e.

Iha Timor-Leste la iha sistema vijilánsiane’ebé hanesan atu monitoriza violénsia entreema. Maski violénsia doméstika sai nu’udarpreokupasaun boot iha ajénsia governu balu,ida-ne’e seidauk a eta atividade reporte norekolle dadus. Tuir loloos, peskizadór noofsiál sira-nia abilidade hodi halo revizaunba insidente violénsia doméstika hasoru

obstakulu tanba iha modifkasaun oindaudauk ba modelu relatóriu mensál, ne’ebéentre 2007 no 2009 muda husi ormaturejista kazu trauma ba ali kazu sira iha kadadepartamentu.

Page 7: Timor Leste Violence IB4 TETUM

8/4/2019 Timor Leste Violence IB4 TETUM

http://slidepdf.com/reader/full/timor-leste-violence-ib4-tetum 7/8

Timor-Leste Nota-Informasaun Outubru 2009 |7

saúde publika. Hanesan ami haree tiha ona,durante períodu violénsia maka’as, kazutrauma ne’ebé simu husi ospitál sira beletun. Ida-ne’e akontese tanba ema sira ne’ebéó kuidadu ba ema kanek lakohi lori sira baospitál, ka sentru saúde sira la iha kapasidadeatu simu kazu barabarak.

Hatutan tan, estatístika kona-ba traumahanesan rezultadu indiretu husi jestaunin ormasaun iha ospitál sira Timor-Lestenian. Iha grupu lubuk ida, inklui MinistériuSaúde, WHO nia gabinete iha Timor-Leste,ne’ebé hala’o es orsu kapasitasaun iha ospitálsira, maibé grupu hirak-ne’e la koordenadudidi’ak. Durante TLAVA envolve iha projetune’e konsege harii relasaun orte ho grupuida de’it ne’ebé iha in uénsia limitadu,unidade estatístika iha Ospitál Dili. La ihaindikasaun katak es orsu sira atu hasa’e jestaun in ormasaun iha oku espesífkuba vijilánsia, no mós la oka ba violénsia.

Vijilánsia ba saúde publika ne’ebé estabelesehusi Ministériu Saúde prinsipalmente hala’oiha ospitál sira-nia li’ur. Aleinde ida-ne’e, vijilánsia kona-ba kon itu no violénsia ne’ebébazeia iha komunidade promove daudaunliuhosi parseria entre governu no ONGnasionál ida hanaran Belun. 14 Parseria ne’eiha objetivu atu responde ba risku violénsiaarmada lailais liu duké ospitál sira.

Ema barak hahi’i Timor-Leste tanba la kleurha oin independénsia halo trans erénsialailais no e etivu husi ONG internasionálsira ba governu. Dezde momentu ne’ebá

Ministériu Saúde kontinua tau matan atuhadi’ak sistema in ormasaun saúde. 15 Maskiiha progresu hanesan ne’e, sei iha nesesidadebarak iha área ne’e. Sistema in ormasaun siraho intensaun no orma oioin kria ka re ormaona iha ospitál sira. Maski nune’e, sei presizahametin abilidade báziku atu halo jestaundadus, no mós atu dezeña no implementaormatu, instrumentu no prosedimentune’ebé pesoál sira bele kompriende.

Presiza dezenvolve operasaun no konseitukomún hodi avansa vijilánsia saúde publikanian kona-ba kazu trauma. Pelumenus tenke

estandardiza indikadór pasiente nian ihakontestu oioin – n.e. iha relatóriu polísia,rejistu ER no mós dokumentu tribunálnian – nu’udar pré-kondisaun hodi ligakarakterístika husi kontestu ida ho kontestuseluk. Important mós katak pesoál sira tenkeiha abilidade atu uza komputadór no hatamadadus iha nivel hotu-hotu hodi prodúsin ormasaun ne’ebé válidu no favel.

Vijilánsia tenke bazeia ba koligasaun orteentre parseiru sira, no tenke dada sira-niaatensaun no garante sira-nia envolvimentuhodi kria sistema vijilánsia ne’ebé sustentavel.

Tanba vítima uitoan de’it ne’ebé hetan tiruhakarak buka tratamentu iha ospitál sira,TLAVA nia peskiza kona-ba violénsiaarmada la ó deskrisaun kompletu. Problemasosiál seluk ne’ebé relasionadu bele hamosu

kolaborasaun ne’ebé orte liu no kontínuu hoospitál sira, no mós sei ó atensaun maka’asliu ba dadus ne’ebé prodús iha ospitál sira.Dalaruma bele konvense ospitál sira atupartisipa iha rede vijilánsia oioin ne’ebé ihatema espesífku. Ospitál sira ligadu tiha ona,maski seidauk halo vijilánsia komprensivukona-ba moras hada’et. Bele mós oka ba

violénsia doméstika no seksuál, tanba iha onarede orte ne’ebé kompostu husi organizasaunsira ne’ebé preokupadu ba asuntu ne’e, ne’ebéinklui ospitál, entre entidade sira seluk. 16 Atubele oka ba kestaun espesífku, di’ak liuiha organizasaun ida ne’ebé bele koordena redeho ninia parseiru sira. Maski nune’e, aspetutékniku husi vijilánsia sei presiza pesoál sirane’ebé iha abilidade atu halibur no prosesadadus no maneira ne’ebé ezatu no sistemátiku.Ministériu Saúde tenke lidera prosesu ne’e, hoasisténsia husi parseiru sira ne’ebé tuir niniaopiniaun iha kapasidade apropriadu.

Ikus liu, TLAVA halo parseria hoorganizasaun sira ne’ebé ornese servisu vitálba vítima sira husi violénsia armada, maibéseidauk halo knaar proeminente kona-ba vijilánsia violénsia nian. Hatutan tan, se hareede’it dadus kona-ba kazu sira ne’ebé ospitálsimu durante períodu runguranga polítiku,in ormasaun ne’e la adekuadu hodi ornese vijilánsia abranjente.

Maski nune’e, peskiza kona-ba violénsiaiha ospitál sira iha valór ba jestaunin ormasaun saúde nian. Se ofsiál estatístikasira iha ospitál bele hetan tulun hodi

integra trajetória kona-ba pasiente hotrauma ne’ebé uza sistema saúde, sira-niainstrumentu ba jestaun dadus bele ornesein ormasaun kona-ba pasiente ida-idak ne’ebé vizita ospitál. Durante ulan sia nialaran unsionáriu sira TLAVA nian serbisuiha ospitál sira no haree katak antes beleharii sistema ne’ebé sofstikadu liu, tenke óatensaun ba aspetu rua: abilidade no sistemasira atu integra dadus husi unidade ospitáloioin, no tenke kria rede ne’ebé kompostuhusi parseiru sira ne’ebé iha vontade atu uzain ormasaun ne’e hodi tau matan ba kestaunimportante iha sosiedade nia laran.

NotaNota-in ormasaun ida-ne’e prepara husi AldoBenini, ne’ebé servisu ba Komité Internasionál ba Krús Vermella no Global Landmine Survey.Nia hetan tiha ona Ph.D. Sosiolojia nianhusi University o Biele eld, Alemaña, bazeia peskiza iha terrenu kona-ba dezenvolvimentukomunitariu iha Á rika Osidentál.1 Estudu ida kona-ba ospitál lima husi ospitál

hamutuk neen kalkula katak iha totál kama 450iha 2007 (Ministry o Health and NetherlandsRoyal Tropical Institute, 2008, p. iv). La inklui

dadus kona-ba ospitál daneen (Maubisi).2 WHO (2001), p. 11. Defnisaun kompletuWHO hanesan tuir mai: ‘Vijilánsia mak rekolla sistemátiku, analiza no interpretasaunne’ebé kontínuu ba dadus saúde nian ne’ebéesensiál ba planeamentu, implementasaun no

Situasaun ne’e mós sai komplikadu liu tanbaproblema linguístiku no profsionál iha sistemakuidadu saúde tomak. Modelu dokumentunormalmente hakerek ho lian indonézia kaportugés. In ormasaun hatama ho lian oioin,ne’ebé tuir orden dexendente: lian indonézia,portugés, inglés, tetun no españól. Aleindene’e, doutór no administradór internasionálne’ebé servisu iha sistema kuidadu saúdeTimor-Leste uza sira-nia lian rasik atu halodiskusaun, ne’ebé inklui lian xina, flipina, noespañól. Bainhira simu pasiente iha ospitál,kauza kanek bele hakerek iha rejistu ER, maibéin ormasaun ne’e la re ete iha relatóriu ne’ebéhalo husi médiku sira (nu’udar ezemplu,bele oka ba kanek ne’ebé rezultadu husisasán kro’at, maibé la’ós violénsia doméstikane’ebé dalaruma kauza kanek ne’e). Honune’e imposivel ba unidade estatístika atuklasifka kazu sira. Bele dehan katak, maskila iha identifkasaun konsistente ba pasiente,

estatístika kona-ba kazu sira iha kadadepartamentu sei favel. Maibé, la bele hateneindivíduu hira loloos ne’ebé hetan tratamentuhusi ospitál.13 Falta in ormasaun ne’e mósinklui kazu trauma, no a eta peskiza ida-ne’e.

Re esaun siraBainhira halo vijilánsia ba pasiente sira ne’ebéhetan kanek, bele sai nu’udar instrumentusaúde públika ne’ebé util tebes ba atividadesira ne’ebé prevene violénsia. Se dadus vijilánsia bele rejista, halibur no analizadidi’ak, bele ajuda identifka atór risku ba

grupu espesifku no tendénsia husi tempuida ba tempu seluk, no mós bele monitorizaimpaktu saúde nian ba inisiativa polítikapublika. Maibé, iha nasaun sira ne’ebéin raestrutura saúde públiku sei rakuka hetan servisu demais, dalaruma susarba pesoál saudé sira atu rejista no utiliza vijilánsia ba pasiente sira ne’ebé hetan kanek.

TLAVA nia análize ba pasiente ho traumaparese konfrma persesaun komún katak violénsia iha Dili tun entre 2006 no 2008.Maibé, peskiza ida-ne’e mós sujere katak violénsia iha Baukau sa’e durante períodu

ne’ebé hanesan. Tanba iha problema relasionaho prosesu rejista no halibur dadus, la klaruse dadus ne’e tuir loloos re ete violénsiareál. Entretantu, dadus husi Ospitál Malianala rejista ho maneira adekuada hodi hetankonkluzaun substantivu. Ida-ne’e hatudukatak ospitál ne’ebé ki’ik liu iha distritu siraoin hahú aze inisiál atu hasa’e kapasidadeatu jere in ormasaun kona-ba pasiente.

Tuir loloos, iha ospitál tolu ne’ebé ami avalia,seidauk iha kompriensaun di’ak kona-ba vijilánsia saúde publika. Prosesu ne’e laefsiente, no dadus sira ó-sai besik tinan ida

ha oin períodu observasaun ikus liu remataona (Agostu 2008). Se dadus husi ospitálkona-ba kazu trauma disponivel kedas,dadus ne’e sei la adekuadu atu ó avizu sedu,hanesan espera husi sistema vijilánsia ba

Page 8: Timor Leste Violence IB4 TETUM

8/4/2019 Timor Leste Violence IB4 TETUM

http://slidepdf.com/reader/full/timor-leste-violence-ib4-tetum 8/8

8 | Timor-Leste Nota-Informasaun Outubru 2009

avaliasaun ba kuidadu saúde, ne’ebé integrametin ho diseminasaun dadus hirak-ne’e ihatempu apropriadu ba sira ne’ebé presiza hatene.Komponente ikus liu husi prosesu vijilánsiamak aplika dadus ne’e ba prevensaun nokontrolu. Sistema vijilánsia inklui kapasidadeunsionál hodi rekolle, analiza no ahe dadus,ne’ebé liga ho programa saúde públika.’

3 WHO (2003).4 Ezersísiu ne’ebé planeia tiha ona kona-ba kustu

ne’ebé presiza hodi trata kanek ne’ebé rezultaduhusi violénsia tenke abandona tanba la viavelatu hetan korrelasaun entre dadus pasiente ihasala sirurjia ho rejistu ER nian. Liuhosi prosesuservisu intensivu, só bele hetan korrelasaunentre kazu 41.

5 Atubele hetan arkivu pasiente no dalarumahalo revizaun ba kazu hirak-ne’e, tenke bukakooperasaun husi pesoál sira iha ospitál ne’ebéokupadu hela, no la bele sustenta es orsu ne’edurante períodu estudu. Nu’udar rezultadu,dadus barak mak tenke oti husi rejistu de’it.

6 Entrevista TLAVA ho Xe e ER, Ospitál Dili,Dili, 18 Maiu 2009.

7 Nu’udar distribuisaun nasionál, dadus sensunasionál iha valór limitadu: tanba mane klosan

muda ba sentru urbanu sira, populasaun ihaDili no Baukau tenke iha proporsaun maneklosan aas liu duké média nasionál. Mézmukela konsidera migrasaun ne’e, distribuisaun idadeba pasiente mane ne’ebé hetan violénsia hatuduho klaru katak iha konsentrasaun aas iha grupuidade entre 15–34. Grupu idade ida-ne’e mak a eta liu husi violénsia.

8 Entrevista TLAVA ne’ebé hala’o iha UNMITnia Joint Mission Analysis Centre, Dili, 15 Maiu2009.

9 Entrevista TLAVA ho pesoál Ministériu Saúde,Dili 26 Maiu 2008.

10 WHO (2003).11 Entrevista TLAVA ho diretór jerál Ministériu

Saúde nian no WHO nia diretór interinu ihaTimor-Leste, Dili, 26 Maiu 2009.

12 Entrevista TLAVA ho Xe e ER, Ospitál Baukau,Baukau, 25 Maiu 2009.

13 Problema ida ne’ebé dala barak hasoru hosistema in ormasaun kuidadu saúde nian; n.e.haree Padiani et al. (2002).

14 Entrevista TLAVA ho Belun Policy and Research Associated , Dili, 19 Maiu 2009.

15 Alonso and Brugha (2006), p. 212.16 Gabinete Sekretaria Estadu ba Promosaun

Igualdade, ne’ebé uluk hanaran GabinetePromosaun Igualdade, iha interese maka’askona-ba violénsia doméstika. Gabinete ne’ehakarak aumenta atin seguru iha ospitál siraba vítima, la’ós de’it iha Dili, maibé mós iharejiaun sira. Sekretaria Estadu nu’udar membruKonsellu Ministru no iha podér boot. Ho nune’ebele lidera vijilánsia ne’ebé oka ba violénsiadoméstika (AusAID, 2008, p. 25). Dezde 2002,asilidade ne’ebé ó atin seguru hanesan ne’eopera iha Ospitál Dili husi ONG PRADET.

BibliografaAlonso, Alvaro and Ruairí Brugha. 2006.

‘Rehabilitating the Health System a erCon ict in Timor-Leste: A Shi rom NGOto Government Leadership.’ Health Policy and Planning , Vol. 21, No. 3, pp. 206–16.

AusAID. 2008. Violence against Women in Melanesia and Timor-Leste: Building Global and Regional Promising Approaches. Canberra: O ceo Development E ectiveness, AusAID.

Butchart, Alexander, David Brown, Alexis Khanh-Huynh, Phaedra Corso, Nicolas Florquin, andRobert Muggah. 2008. Manual or Estimating theEconomic Costs o Injuries due to Interpersonal and Sel -directed Violence. Geneva and Atlanta:World Health Organization and Centers orDisease Control and Prevention.

Ministry o Health. 2007. Health Sector StrategicPlan 2008–2012. Dili: Ministry o Health,Timor-Leste.

—— and Netherlands Royal Tropical Institute.2008.Penelitian tentang Biaya Rumah Sakit [Cost Study on National Ospitál in Dili, Ospitálsin Bakau, Maliana, Maubisse, Oecusse and Suai].Dili and Amsterdam: Ministry o Health andNetherlands Royal Tropical Institute. March.

Pandiani, John, Steven Banks, Janet Bramley,Sheilla Pomeroy, and Monica Simon. 2002.‘Measuring Access to Mental Health Care:A Multi-indicator Approach to ProgramEvaluation.’ Evaluation and Program Planning ,Vol. 25, No. 3, pp. 271–85.

Su a, S., A. van Niekerk, and N. Duncan, eds.2004.Crime, Violence and Injury Preventionin South A rica: Development and Challenges.Tygerberg: Medical Research Council,University o South A rica.

Timor-Leste. 2006. Timor-Leste Census o Population and Housing: National PriorityTables.Dili: National Directorate o Statisticsand UNFPA.

United States Bureau o Justice Statistics. 2009.‘Crime and Victims Statistics.’ Washington,DC: US Department o Justice, O ce o JusticePrograms, Bureau o Justice Statistics. Accessed7 July 2009. <http://www.ojp.usdoj.gov/bjs/cvict.htm>

WHO (World Health Organization). 2001.Injury Surveillance Guidelines. Geneva:WHO. <http://whqlibdoc.who.int/publications/2001/9241591331.pd >

——. 2003.International Statistical Classifcationo Diseases and Related Health Problems 10thRevision: Version or 2007 (‘ICD-10’). Geneva:WHO. Accessed 21 January 2008. <http://www.who.int/classifcations/apps/icd/icd10online>

Publikasaun sira husi TLAVAArtiguParker, Sarah. 2008. ‘Commentary on the Dra

Arms Law in Timor-Leste.’ East Timor Law Journal . Disponivel on line iha inglés,tetun, indonéziu no portugés . <http://www.eastimorlawjournal.org/Articles/Index.html>

Nota-informasaunNo. 1, Outubru 2008

Kilat iha Timor-Leste: Rezeña istórika kona-badisponibilidade kilat ki’ik sira-nian no kontrolukilat iha Timor-Leste

No 2, Abríl 2009Grupu sira, gang sira no violénsia armada ihaTimor-Leste

No 3, Juñu 2009Violénsia eleitorál iha Timor-Leste: identifkasaunno avaliasaun ba insidente no resposta sira

Avaliasaun kona-ba Violénsia Armada iha Timor-Leste (TLAVA) nu’udar projetu independente ne’ebésuperviziona husi ActionAid (uluk koñesidu ho naran Austcare)no Small Arms Survey. Projetu ida-ne’eservisu hamutuk parseiru públiku no parseiru non-governamentál atu identifka no habelar perspetiva klaruhodi prevene no hamenus violénsia armada ne’ebé reál no mós tuir ema nia persesaun iha Timor-Leste.Ho apoiu husi rede parseiru sira, projetu ida-ne’e sei estabelese sentru ida atu rai no ahe dadus nasionál nointernasionál kona-ba tendénsia sira violénsia nian. Entre 2008 no 2010, TLAVA sei sai sentru ida atu hakliburin ormasaun no análize ho oku espesífku kona-ba:

atór sira risku nian, impaktu no kustu sira sósiu-ekonómiku nian husi violénsia armada ne’ebé relasiona hopopulasaun nia saúde – liu-liu eto sira, labarik sira, joven mane sira no ema dezlokadu sira;

dinámika hosi violénsia armada ne’ebé relasiona ho grupu sira ‘risku boot’ nian hanesan gang sira,komunidade espesífku sira iha distritu ne’ebé a etadu, petisionáriu sira, veteranu sira, instituisaun estadusira, no situasaun ne’ebé bele hamosu violénsia hanesan eleisaun; no

disponibilidade arma sira no uza ho maneira ne’ebé la apropriadu (n.e. sasán kro’at, kilat ne’ebé halo rasik ka‘rakitan’, kilat ne’ebé halo iha ábrika) nu’udar atór ida-ne’ebé kontribui ba violénsia armada no inseguransa.

Objetivu husi projetu ne’e atu ó opsaun sira polítika nian ne’ebé válidu no bazeia ba dadus konkretu bagovernu Timor-Leste, sosiedade sivíl no sira-nia parseiru sira hodi hamenus violénsia armada. Projetu ne’e

uza métodu oioin – inklui monitorizasaun saúde públiku no mós peskiza bazeia ba ocus groupsno entrevista—atu identifka prioridade no estratéjia ne’ebé prátiku. Rezultadu sira sei publika ho lian tetun, indonézia,portugés no ingles. Nota-In ormasaun sira ó in ormasaun ne’ebé atualizadu, favel no kompletu kona-baaspetu espesífku relasiona ho violénsia armada iha Timor-Leste, inklui disponibilidade no distribuisaun kilatki’ik no kilat rakitan iha Timor-Leste no violénsia ne’ebé relasiona ho eleisaun.

TL V

Projetu TLAVA: Sumáriu

formerly

Projetu ida-neehetan apoiu husiAusAID.

Dadus téknikuGrafzmu: GoMedia DesignApoiu editoriá l: Emile LeBrun,Robert Muggah, Celia Paoloni,and Lyn Wan

KontaktuAtu hetan in ormasaun barak liutan, bele hareewww.timor-leste-violence.org ka bele [email protected]