Studio Lingua projektijuht Laura Remmel otsustas 2015. aastat alustada keeleeksperimendiga – värskendada oma vene keelt, mida on õppinud koolis 10 aastat. Õnneks on vene kultuur nii rikas ja värviline, et meie hüperaktiivsele projektijuhile peaks sellest küll piisavalt olema, et motivatsioon ei kaoks. Kust aga ammutab ta inspiratsiooni VOH Tiim by Studio Lingua tegemisteks? Mis on tema jaoks muusika, mis annab tiivad? Laura Remmel

Mis on jääv?Armastus on jääv - armastus oma pere ja lähedaste vastu. Mälestused on jäävad.. need hetked, mis võib-olla ei tundu olevat nii tohutult suure tähtsusega, kuid tegelikult toimus sel hetkel minuga transformatsioon. Ma muutusin. Nende hetkede lõhnad on nii selgelt meeles, et vahetevahel ajab see lausa hulluks. Näiteks pesumajade lõhn on nii tugevalt seotud perioodiga, mil õppisin Ameerikas, Bostonis. See on seotud üksilduse, igatsuse, põnevuse ja julguse kasvamisega. Mina muutun ja mu pere muutub, aga armastus jääb alati. Looja jääb. Need on pidepunktid ilma milleta ei oleks elul üldse väärtust.

La Dolce Lingua

11

Mis sind inspireerib?Veidrad kombinatsioonid, mustrid, värvid, kõrgused.. Naljakad peakatted – ja neid meeldib mulle ka kanda. Mõni nimetab neid tortideks, eelmisel reedel kuulsin nimetust vürffel ühe mu peavõru kohta. Richard Brautigani raamat ''Arbuusisuhkrus'' pani mu eriliselt käsi kaasa plaksutama! Millised tegelased!? Selle peale sobiks väljend ''mida snäkki!''.

Millisest keelest tunned puudust?Tunnen puudust vene keelest. Olen seda õppinud.. vist isegi kümme aastat, aga reaalses olukorras suudan öelda aitäh, nägemist ning laulda ''Katjušat''. Mis muidugi ei ole halb kriitilises olukorras - viib pilved kohe eemale. Aastake olen haudunud plaani hakata mingi pisikese grupiga keelt jälle värskendama, aga kuidagi see ei tahtnud õnnestuda. Nüüd otsustasin hakata seda tegema individuaalõppes ja Skype on selleks parim lahendus. Saab ka helikiirusel kulgeva graafiku sisse puskida ühe keeletunni. No ja muidugi tahaksin jälle hakata tegelema itaalia ja saksa keelega, mis on vähese praktika tõttu tagaplaanile kukkunud. Sinu seni ülim hetk su loomingus või milline see oleks

su unistustes? Ülimad hetked on need, kus vaatled ennast musitseerimas, olles ise väljaspool keha. Sel hetkel ei ole isegi nii tähtis looming iseenesest, vaid aegruumi hoopis teistsugune tajumine. Päris veider tunne on see!

Mis annab tiivad?Jeanette Wintersoni raamatus oli üks tohutult ilus lause, mis kõlas umbes nii.. ''..ma vaatasin teda ja tal olid abaluude asemel tiivad.''

Millist tüüpi oled: kas unistad kuhugi tagasiminemisest või pigem tahad vallutada uusi kohti?Ma naudin hetke, aga teen samas ka plaane järgmiseks tunniks, homseks, suveks. Mulle meeldib võimalustest kinni haarata ja kui näiteks mingit projekti pakutakse, siis põnevuse korral ei leia ma, et peaksin enne ''jah'' ütlemist pikalt järgi mõtlema. Ja kuigi see annab tihtipeale tunda tiheda graafiku näol, siis ma ei jätaks neid asju kohe üldse mitte ära! Tagantjärgi vaadates ja kuulatades, mis tehtud, siis ei mäleta väsimust! Vallutuste koha pealt mõtlen pigem sellele, kuhu võiks järgmisena reisile minna. Kõige vingemad inimesed, projektid on tulnud mu ellu nii, et pole eluilmaski arvanud, et see võiks üldse võimalik olla! Siis pole ju mõtetki mõelda vallutustele, sest need saavad olema niikuinii palju kõrgemad ja kaugemad, kui mina eales unistada oskaksingi.

La Dolce Lingua laura remmel

2

Mis on muusika?Muusika on minu jaoks tegelikult kõik ümbritsevad helid. Muidugi, kui oled närvis, siis on raske mõtiskleda, et suunatule tiksumine on justkui paitus kõrvale.. aga kui suuta seda teha, siis võib ka iseendaga naljakas koos olla! Aga kui rääkida nüüd näiteks improvisatsioonist, kus tõesti kõik helid, mis kõlavad ON muusika.. siis võib-olla mainiksin ühe asja, mis teeb sellest kõigest tõesti muusika – see on muusiku energia, mis muusikat produtseerib. Kui see on niisama niiöelda jauramine ja jämmimine, siis pole see minu jaoks kütkestav.

Kus on sinu kannatuse piir?Mõnikord lahvatavad selle piiril pommid, aga meie pere on sellist moodi, et see kannatus taastatakse mingi aja jooksul. Ja siis me hakkame jälle nullist peale. Inimeste puhul, kes pere kategooriasse ei kuulu - nendega on seda piiri keeruline taastada. Usun, et kõigil on see nii.