Oh, kooliaeg! Oh, kooliaeg!La Dolce Lingua on rõõmuga andmas teile teada, et september on käes ja varsti katab maad kuldkollane lehevaip. Veebiajakirja kolmandas numbris jagab teile õnnekillukesi muusik Ivi Rausi, kes on ühtlasi ka Studio Lingua inspiratsioonikoolituse üks läbiviijatest

ARMASTABIVI RAUSI

LA DOLCE LINGUA

1

Esimest korda meisterdasin suvel..Tegin sel suvel esimest korda Pavlovat. Jube hea oli! Tegin ikka nii, et vahukoort ja marju oli isuga. Hästi hea!

Kui ma tahan.. Kui ma ikkagi midagi tahan, siis ma üldjuhul seda kohe ka teen. Muidugi on palju tahtmisi, mille seast valida, aga kui ma tunnen, et nüüd on just õige aeg midagi teha, siis ma ennast väga tagasi ei hoia.

PirtsutajaMa püüan kogu hingest sättida nii, et ma ei söö peale kuut. Seda on nii raske teha. Jube keeruline. Mul on selline tunne, et mu keha jonnib minuga. Ta ei tahagi enne kuut süüa – justkui kõht polekski tühi. Ja siis hakkab õhtul.. selleks puhuks olen varunud koju ohtralt arbuusi.

SuviOojaa, suvi meeldib mulle kõikidest aastaaegadest kõige rohkem. Sügisel on muidugi omad võlud - värvid. Talvel – külm vaikus. Kevadel – uus algus, ärkamine. Kui see oleks minu võimuses, siis ma teeksin nii, et sügis, kevad ja talv oleksid lühikest aega – umbes kuu.Ja siis ülejäänud aeg oleks soe suvi.

Sel suvel oli mul piisavalt aega puhata ja lihtsalt spontaanselt ringi liikuda. Hästi palju sai sõpradega koos oldud ja niisama kulgetud ilma kellata. Meeldis ka see, et sain magada hästi kaua. See oli täitsa tavaline, kui tegin silmad lahti kell kaksteist. Seda ei ole küll väga ammu olnud.

Oma muusika loomineMa olen seda alati teadnud, et ma tahan olla laulja ja muusik. Teadsin seda sellest hetkest saadik, kui teadvustasin enda mina. See oli veider, aga ma olin täpselt 33 aastane ja neli viis kuud, kui kirjutasin oma esimesed lood. Toimus totaalne pööre. Ma kirjutasin kõik lood sisuliselt järjest, mis on nüüd kuulda KummaLiine plaadi peal. Ja see oli selles mõttes täiesti kreisi aeg.. Ma ärkasin öösiti suvalistel hetkedel üles, sest mingid asjad karjusid peas, mis pidi lihtsalt endast välja saama ja kirja panema.

InspiratsioonikoolitusedSee on põnev, kui sul on ees seltskond, kes tahab ennast avastada. Impro on ju enesesse vaatamine.Neil ei ole aimugi, milleks nad on üldse võimelised!

LA DOLCE LINGUAIVI RAUSI

2

Muusikakooli astumineKuulsin lasteaias, et homme tuleb üks täiskasvanu ja võtab mingid lapsed kaasa muusikakooli katsetele, kui teised magavad. Mina siis mõtlesin välja, et mina ka ei lähe järgmine päev magama. Järgmisel päeval kui oli aeg katsetele minna, siis Ivi teatas, et tema tahab ka. Kasvataja siis küsis mu käest, kas mul vanemad teavad ikka ja mina suure suuga, et teavad, teavad. Mul on kõik räägitud kodus. Ja siis lõpuks oligi nii, et läksin katsetele ja sain sisse. Õhtul läksin koju ja ütlesin emale ja isale, et nüüd on selline lugu..

Loominguline vabadus..jazzist ei leidnud seda, folgist ka mitte, aga vabaimprovisatsioonist leidsin loomingulise vabaduse.See annab mulle võimaluse teha seda, mida ma tunnen, et soovin teha. Ma ei pea sobituma kuhugi raamidesse Ja vastama standardile. Ma lihtsalt pole standardne:)

JazzAlguses Nat King Cole ja muu vana värk. Täna mida kreisim, seda lahedam.

Sügisel ma kohe kindlasti.. ..tahaks oma lood ära salvestada. Minu puhul toimib see, et ma panen mingi tärmini paika. Muidu jäävad asjad venima. Täpselt nagu ma tegin eelmist plaati. Salvestasin kogu materjali ja siis see seisis kaks aastat. Ju siis see pidi nii olema.

SeenelkäikKäisin nagu udu kõigile peale. Üritasime mehi ka seenele meelitada. Ütlesime siis enda kaasadele, et teine kaasa tahab väga minna ja on kindlasti tulemas. Kahjuks võtsid nad omavahel ka telefoni teel ühendust ning mõistsid meie skeemi. Viljandi mets, Tohvri mets. Ma sain elus esimest korda puravikke – suuri ja väikeseid. Ja ma pole elus saanud metsast kukeseeni. Muidu ikka korjad pilvikuid-riisikaid ja need on ka ussitanud.

Pakin asjad ja lähen.. Ma tahaks igale poole minna – mulle meeldib õudselt reisida. Ma tahaks minna Bali saarele ja ma ei tea, miks see nii on.. kas on see tõesti soetud selle filmiga ''Söö, palveta, armasta''.. mis võib vabalt nii olla. Mind see piirkond üldse tohutult tõmbab, näiteks India, alati läheks tagasi, kuid Malaisiasse enam mitte. Sinna tagasi ei läheks.

Raamat Ma armastan lugeda, kuid loen ilukirjandust suhteliselt vähe. Veidi rohkem kui aasta aega tagasi lugesin uuesti läbi Karupoeg Puhhi ja olin totaalselt vaimustuses. Mulle meeldib lugeda raaamatuid, mille läbi ma saan paremaks inimeseks. Mis puudutavad mind.

Ja viimasel ajal ma tajun seda, et raamatud ootavad kurvalt riiulil oma aega. Internet ja arvuti tõmbavad kogu aja ära. Eile veetsin näiteks ühel muusikaõpetuse veebisaidil viis tundi! Mul oli lõpuks tunne, et mu silmad ja aju on tagurpidi. Peab hakkama jälle lugema.