La Dolce Lingua teine väljaanne on täielikult enda leheküljed pühendanud Evele, kes on Studio Linguas olnud juba kümme aastat. Meie tuhkatriinu on malbe ja kuri ühes, lõbus ja kurb ühes ning alati ülikorralik. Ja meie teeme talle ühe suure kallistuse, sest homme 23. augustil on tal sünnipäev! Pange tähele - talle meeldivad spontaansed sünnipäevakülastused!

ARMASTABEVE LUIK

La Dolce Lingua

1

VõrkkiikSuviti mind linnas eriti ei kohta. Üritan olla ikka kuskil mere ääres - näiteks sõpradel külas Saaremaal või kuskil looduses. Suure osa ajast veedan ka kodulinnas Elvas. Seal on värske, hea männiõhk. Maja taga on männimetsatukk ja sel kevadel panin maja taha võrkkiige üles. Poen sinna peitu koos raamatuga ja naudin männi, sambla ja käbi lõhna. Pilk taevapoole. Männioksad on nii armsalt kõik ühes suunas, kuidagi lõuna poole.

VõrkpallMiks minust sai õpetaja, mitte näiteks sportlane? Treener kutsus mind lillekeseks. Minus ei ole seda võitluslikku viha, et ma nüüd lähen ja teen. Ma tegin täpselt nii palju nagu mängul vaja ja selle kohta tavatses treener öelda, et ma hellitan vastast, kuigi olen rohkemaks võimeline. Ma ei ole individuaalsportlane. Mulle meeldib olla tiimi liige, kus on ühine siht.

RaamatudMu sõbranna käis kevadel kirjandusfestivalil HeadRead ja tutvustas mulle kirjanikku William Boyd. ETV 2 pealt nägin temaga tehtud intervjuud antud ürituse raames ning see innustaski mind võtma kätte ühe tema raamatu. Hetkel loen teost 'Ordinary Thunderstorms' ning kapi peal on ootamas ühe islandi kirjaniku Sjóni teos ''Virvarebane''. See teos on küll ka eesti keelde tõlgitud, kuid ma eelistan lugeda ikkagi inglise keeles.

Talvel, kui on tööd rohkem, siis ma ei suuda nii väga lugeda. Ma loen natuke ja tegelikult ei mäleta, mis seal kirjas oli. Päeva jooksul on nii palju suhtlemist, et õhtul ei jõua enam infot vastu võtta.

Tehtud!Kaks päeva enne eksamit pidi mul alati olema kõik õpitud ehk see andis justkui varupäeva, kui mingeid teemasid oli tarvis rohkem korrata. Alati jääb ju üks päev puudu!

Siiamaani panen endale kirja kuupäeva, mis ei ole antud projekti õige tähtaeg. See on tavaliselt ikka paar päeva varasem. Üritan meeleheitlikult, et saaks selleks kuupäevaks asjad tehtud.. Ehk siis tegelen omamoodi iseenda lollitamisega.

FOTOD: Kalev Ints/Pinterest

La Dolce Lingua EVE LUIK

2

Augustikuu sünnipäevMulle meeldib, kui see kõik kujuneb ilma eriliste suurte plaanideta.

Mulle meeldib, kui sõbrad helistavad, soovivad palju õnne sünnipäevaks ning küsivad, mis teed täna! Ja siis tulevad külla. Spontaansus tagab mõnusa ja vaba meeleolu. ÕpetamineÕpetamise algul arvasin, et kõik peavad minust ühtmoodi aru saama. Aga tegelikult pean kohandama ennast vastavalt õpilase olemusele. Õpid inimest tundma ja õpid koos – mõlemad muidugi erinevat asja. Toimib õpetaja ja õpilase koostöö ehk looming. Nii tore on, kui saad tagasisidet ja see juhtub ka kuidagi ootamatult.

Hea tuju ostudTartus Rüütli tänaval on pood Frida&Lonni, kust astun mõnikord läbi, kui on aeg sooritada hea tuju ost – näiteks lõhnaküünal või mõni muu nipsasi.

Ahmin silmadegaÜks film, mis teeb mul alati tuju heaks on ''A Good Year'' (2006). Nii mõnus film. Vaatan seda üha uuesti. Kõige hiljutisem elamus oli aga ETVs augusti alguses linastunud kolmeosaline inglise 2012. aasta seriaal Paraadi lõpp (Parade's End). Nautisin Benedict Cumberbatch'i ja Rebecca Hall'i näitlejatööd – hullult meeldis. Ootasin nädal aega, et millal see uus osa ka nüüd tuleb.

Muidugi armastan ka briti krimkasid nii näitlejatöö kui ka keele pärast.

Tahaks ise ka õppida..Tihtipeale kui annan Tartus Studio Linguas tunde, siis vaatan läbi klaasseina teise klassiruumi ja.. tahaks ise olla see, kes istub ja kuulab suu ammuli. Mul on siiamaani kahjuks kõik tunnid kattunud enda omadega. Oleks vajalik küll vene keelt õppida.

SöömineKeha ikka vahel ütleb mulle, et ega ta mingit jama ei taha. Isud käivad hooti. Vahepeal ma šokolaadi ei söö üldse. Mitu kuud. Aga ühel õhtul tuleb nii hull isu, söön korraga ära terve tahvli. Ja siis on korras. Aga kui mul pole külmkapis juustu, siis mul pole kodus üldse süüa. Juustust ma ei loobu! Eriti maitseb mulle praejuust murakamoosi ja ciabattaga.

MuusikaEmeli Sande

Soome

11. klassis olin Soomes vahetusõpilane. Ega ma ju keelt ei osanud – natuke olime koolis õppinud. Eesmärgiks oli see, et pidin aasta lõpus tegema terve koolis ees kõne. See oli üsnagi motiveeriv!

Muidugi oli seal olemine ka raske. Koduigatsus oli. Aga ma mäletan neid lõhnu.. see oli ju aastal 92, mil Eesti selliseid suuri poode ei olnud.

LogelemineTunnen süümekaid, kui logelen. Samas jällegi on vaja logeleda. Mul tuleb kohe nagu mingi ärevus peale.. tahan inimesi näha.. minna ja teha! Aga mingi aeg on hea jällegi niisama olla. Ma arvan, et see on kõigil nii, et sa ei suuda pikalt tegevusetult olla.

ReisimineJärgmisena lähen Madriidi, Hispaaniasse sõbrannale külla. See ei ole selline unistuste reis, vaid lihtsalt koht, mida sooviksin tundma õppida. Aga vot, Aasiasse ma ei tahaks minna. Kõik küll käivad Tais ja igal pool.. aga ma pole vist Aasia inimene..